Pühajärve Paadisadam

Paadilaenutus on olnud ajalooliselt Pühajärvel rohkem kui 60 aastat. Võib öelda, et oleme lausa ajalooline turismiteenus, mis on suutnud tihti muutuvast majanduselust ja riigikorrast hoolimata toimida vägagi erinevates formaatides.

Meie elulõng algas tegelikult üldse Pühajärve mõisapargist. Praegusele kohale Pühajärve põhjakaldal, tõi meid Otepää Vetelpäästejaam, mis oli üks kuuest Eestis asuvast vetelpäästejaamast tol ajal. Teenuste menüüst võis leida kaheksa sõudepaati ja ühe lõbusõiduks mõeldud mootorpaadi Dori. Sellest täiesti piisas, et meelitada kohale ka tolleaegse riigikorra tähtsamaid ninasid. Lühikese ajaga sai sõita mööda nii Sõsarsaartest kui ka Kloostrisaarest. Vahel visati saarte lähedal ka õng vette kui aega oli ning pajatati legende järvest kui ka seal asuvatest müstilistest saartest. Muidugi päriti palju ka kohalikelt vetelpäästjatel, sest erinevaid lugusid ja kogemusi oli neil palju. Kuna Pühajärv ning selle ümbrus oli sellel ajal tuntud koht just loomeinimeste puhkekohana, siis hakkas käima siin ka niiöelda lihtrahvas. Nõudlus suurenes ning järjest enam hakkas mööda Maarjamaad levima jutt  sealsest rahust ja kaunist loodusest. Seetõttu ehitati paari aastaga välja korralik ja pilkupüüdev paadisild ning laenutushoone umbes sinna, kus asub praegu bangalo. Järgnevad paarkümmend aastat osutati teenust järjepidevalt, sest Pühajärve randa tuldi ka kaugemalt ning käidi lausa bussidega, seega rahvast tuli tublisti ka paadisõitu nautima.

Oma tööd ja Pühajärve nautis ka staazikas vetelpäästja ja kahevõistleja Vello Meema. 1989. aasta on märgiline nii Eesti kui ka Pühajärve Paadisadama ajaloos, sest rahva visa võitlus survestava riigikorra vastu ajendas ka Vellot olema veelgi aktiivsem Otepää ühiskonnaelus. Erastamiste käigus said nii mõnedki tänaselgi päeval edukad ettevõtted alguse ning alguse sai ka Pühajärve Paadisadam just tänu Vellole. Ostuotsuseni jõudis ta kiiresti, sest läbi erastamise sai Vello edasi viia endale südamelähedaseks saanud tandril- Pühajärve hoidmine, väärtustamine ja näitamine ka kaugemalt tulnud rahvale Paadisadama silmade.

Algus oli väga huvitav ja meeliülendav, sest lõpuks sai teha tööd ja vaeva näha enda jaoks ning oli pärand mida kanda edasi. Lausa lust oli kohalikule kui ka mujalt tulnud rahvale pakkuda rõõmu läbi Paadisadama, sest negatiivset kõnnakut polnud kuskilt näha ning rahva rahulolu ja nauding oli ainult vesi Paadisadama veskile. Uue aastatuhande alguseks oli Pühajärve rand nii menukaks saanud, et vald nägi potentsiaali selle laiendamiseks. Nii koliski Pühajärve Paadisadam vanalt kohalt, kus on praegu rand ja bangalo veidi tahapoole, kust leiate meid tänase päevani. Sõlmiti ka hoonestusõigus kinnistule ning praegusest paadikuurist võib leida palju erinevaid vahendeid Pühajärvel sõitmiseks.

Viimased 3 aastat on operaatoriks ja omanikuks Paadisadama endise peremehe ja alustala Vello vanim poeg Aivo. Eesmärgiks oleme võtnud väärindada järve loodussäästliku turismiteenusega, hoides seejuures keskkonda ning korrastada ranna-ala nii palju võimalik. Kaks esimest tegutsemisaastat olid koroona tõttu küll vaiksemad, kuid sellest hoolimata tegutseme tugevalt. Tasa sõuad, Pühajärvele jõuad. Näeme Paadisadamas!